KEELESILLA LOOMINE LÄBI PÄRIMUSKULTUURI

Koolituse eesmärk on tutvustada võimalusi, tehnoloogiaid ja võtteid eesti keele kasutamiseks loomulikus suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keele madalamatel tasemetel (A1-B2) kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus ja tööalaselt. Pärast koolitust valmib mahukas õpimapp, mis on osalejale toeks ja mida saab kasutada nii individuaalselt kui tööalaselt.

Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse toel ning Huvi OÜ Täienduskoolituskeskuse koolitajate eestvedamisel sai korraldatud ja läbi viidud projekt Eesti keele mitteformaalne õpe, pealkirjaga Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri.

Projekti eesmärgiks oli tõsta Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustvee valla eesti keelest erinevat keelt kõnelevate alushariduse valdkonnas töötavate inimeste eesti keeles suhtlemise enesekindlust. 

Projektiga liitus 34 inimest üheteistkümnest Ida-Virumaa lasteaiast. Mitteformaalse keeleõppe keskkonna loomiseks olid kaasatud eesti keelt emakeelena kõnelevad alushariduse valdkonnas töötavad inimesed Ida-Virumaalt, Harju- ja Järvamaalt. Osalejaid julgustati kahepäevastes laagrites kolleegidega aktiivselt suhtlema. Kõnekeele paremaks omandamiseks mängiti keelemäng ja eesti vanemaid ning uuemaid laulumänge, viidi läbi õuesõppe tegevusi, loodi koos lavastusmänge, valmistati ühiselt süüa.

Esimene projektikohtumine toimus 21.-22.septembril  Nelijärve Puhkekeskuses. Ida -Viirumaalt kohaletulnutele oli see paljude jaoks esimene kord avastada Kõrvemaa kaunist loodust. Ilmataat kinkis ümbruse avastamiseks soojad sügispäevad. Esimene kohtumine algas tutvumis-ja meekonnamängudega.

Päeva teine pool möödus sügises metsas. Õuesõppe programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning seal koos meeskonnaga lahendada erinevaid eesti keelega seotud ülesandeid ja läbi viia lõbus fotojaht.

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles, valides kuulajatele kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus salapärasel fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimunut tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele selgitada ning see osutus väga lõbusaks.

Päeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud – midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid ja maitseaineid selleks kasutati. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud.

Projekti teine kahepäevane kohtumine toimus 19.-20.oktoobril samuti Nelijärve Puhkekeskuses. Esimesel päeval oli kaks töötuba. Esimeses uuriti, milliseid erinevaid võimalusi, nagu joonistamine ja voltimine, saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk lugude selgrooga.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge. Lisaks tantsimisele tuli osalejatel püüda ka eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime.

Päeva teises pooles meisterdati rätinukke ja valmis seitse vahvat lavastusmängu. Koos oma grupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles.

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said oma julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks.

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine toimus 16.novembri Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel kodust ülesannet. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad täitnud oma koduse ülesande. Lastega oli läbi viidud mitmeid erinevaid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures kasutati ka palju lõimitud tegevusi.

Peale ettekandeid suunduti õuesõppe tegevusele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele.

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida oma igapäevatöös saab koheselt kasutada ning mida paljud juba ka kasutanud on.

Läbiviijate poole pealt vaadates oli kõige raskem arvestada osalejate väga erineva keeletasemega. Oli neid, kelle keeletase oli A1 ja neid, kes valdasid keelt heal, C1 tasemel. Projektist osavõtnud kinnitasid, et tänu keelesilla projektile on nad edaspidi palju julgemad osalema eestikeelsetel alushariduse teemalistel koolitustel.

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordi söömine.

Projekti viisid läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli Mõtsla. 

Huvi OÜ Täienduskoolitusasutus