Õpetaja metoodilise meisterlikkuse mentorlus

Personaalne arenguteekond lapsest lähtuva ja teadliku õpetajapraktika kujundamiseks

Õpetaja professionaalne areng ei lõpe siis, kui igapäevane töö on juba tuttav. Järgmine samm on õppida oma praktikat teadlikumalt vaatama, mõtestama ja kujundama.

Õpetaja metoodilise meisterlikkuse mentorlus on personaalne arenguteekond õpetajale, kes soovib süvendada oma pedagoogilisi teadmisi, arendada metoodilist pädevust ning leida uusi võimalusi laste õppimise ja arengu toetamiseks.

Mentorluses ei otsi me valmis retsepte ega ühte „õiget“ õpetamisviisi. Vaatame õpetaja tegelikke olukordi, lapsi, rühma, õpikeskkonda ja seniseid tööviise ning otsime koos võimalusi, kuidas muuta õppimine tähenduslikumaks, mängulisemaks, paindlikumaks ja lapsest lähtuvamaks.

Kõiki teemasid ei läbita järjest ega samas mahus. Arengufookused valitakse õpetaja vajaduste, huvide ja töökeskkonna põhjal.

Milliste teemadega saab mentorluses tegeleda?

1. Lapsest lähtuv kavandamine ja õppimisprotsessi kujundamine

Lapsest lähtuv kavandamine ei tähenda eesmärkidest loobumist. Õpetajal on pedagoogiline suund, kuid õppimise teekond võib kujuneda koos laste küsimuste, huvide, kogemuste ja avastustega.

Mentorluses saab keskenduda:

laste huvide, vajaduste ja arengutaseme märkamisele;
eesmärkide teadlikule seadmisele;
laste kaasamisele kavandamisse;
kavandatud ja spontaanselt tekkivate tegevuste ühendamisele;
mängu ja igapäevatoimingute kasutamisele õppimise osana;
paindlikule kavandamisele;
valdkondade lõimimisele;
pedagoogilisele dokumenteerimisele;
tähelepanekute põhjal järgmiste õppimissammude kavandamisele.

Oluline küsimus ei ole ainult „Mida mina õpetajana teen?“, vaid ka:

„Mida lapsed praegu uurivad, mõtlevad ja vajavad ning kuidas saan nende õppimist edasi toetada?“

2. Mäng, aktiivõpe ja lapse omaalgatus

Mäng, uurimine, liikumine, katsetamine ja avastamine on eelkooliealise lapse loomulikud õppimisviisid.

Mentorluses saab uurida:

mängu kaudu õppimise võimalusi;
aktiivõppe meetodite teadlikku valikut;
laste küsimuste kasutamist õppimise käivitajana;
uurimist ja katsetamist;
avatud ülesandeid;
probleemilahendust;
väikese grupi tegevusi;
lapsele valikute võimaldamist;
omaalgatuse ja loovuse toetamist;
õpetaja rolli vaatleja, suunaja ja toetajana.

Eesmärk ei ole koguda võimalikult palju uusi tegevusi, vaid õppida küsima:

Miks ma seda meetodit kasutan ja mida see konkreetse lapse õppimisel toetab?

3. Lõiming ja terviklik õppimine

Hea lõiming aitab lapsel luua seoseid ning kasutada teadmisi ja oskusi erinevates olukordades.

Mentorluses saab arendada oskust:

lõimida õppevaldkondi loomulikul ja tähenduslikul viisil;
siduda üldoskusi valdkondlike oskustega;
arendada ühe lapse küsimuse või huvi põhjal erinevaid õppimissuundi;
ühendada mängu, keelt, matemaatikat, kunsti, liikumist ja keskkonda;
siduda õppimist lapse igapäevaste kogemustega;
kujundada pikemaid õppimisprotsesse;
märgata, millal lõiming toetab õppimist ja millal muutub kunstlikuks.

4. Õpi- ja kasvukeskkond kui pedagoogiline tööriist

Keskkond mõjutab seda, mida laps märkab, kuidas ta tegutseb, milliseid valikuid teeb ning kui iseseisvalt ta saab mängida ja õppida.

Mentorluses saab vaadata:

rühmaruumi ülesehitust;
mängu- ja tegevusalade kujundamist;
vahendite kättesaadavust;
avatud kasutusvõimalustega materjale;
laste iseseisvust toetavat keskkonda;
väikestes gruppides tegutsemise võimalusi;
keskkonna muutmist vastavalt laste huvidele ja projektidele;
laste kaasamist keskkonna kujundamisse;
õue- ja kogukonnakeskkonna kasutamist õppimisel;
erinevate vajadustega laste osalemisvõimalusi.

Soovi korral saab selle arengufookusega siduda ka rühmaruumi ja õpi- ning kasvukeskkonna vaatluse õpetaja töökohal.

5. Õpivara, loovus ja õppematerjalide loomine

Õppematerjal ei ole eesmärk omaette. Oluline on mõista, miks me seda kasutame ja mida see lapse arengus toetab.

Mentorluses saab käsitleda:

sobiva õpivara valimist;
olemasolevate materjalide kohandamist;
oma õppematerjalide loomist;
ühe materjali kasutamist erineval raskusastmel;
mänguliste ja mitme kasutusvõimalusega vahendite loomist;
loovuse ja kunsti lõimimist õppimisega;
digivahendite eesmärgipärast kasutamist;
materjali sobivuse analüüsimist lapse vanuse, arengutaseme ja õppimise eesmärgi järgi.

Vastavalt õpetaja huvidele saab süveneda ka konkreetsesse valdkonda, näiteks lugema ja kirjutama õppimise toetamine, kõne ja keel, loovtegevused või õuesõpe.

6. Projektõpe ja uuriv õppimine

Projektõpe loob võimaluse liikuda valmis tegevuste läbiviimiselt laste küsimustest ja huvist lähtuva pikema õppimisprotsessi kujundamiseni.

Mentorluses saab keskenduda:

projekti käivitamisele;
laste huvide ja küsimuste märkamisele;
uurimisküsimuste kujundamisele;
laste ideede ja hüpoteeside kasutamisele;
õpetaja rollile projekti suunamisel;
valdkondade lõimimisele;
keskkonna ja materjalide muutmisele projekti jooksul;
erineva vanuse ja võimekusega laste kaasamisele;
projekti dokumenteerimisele;
õppimisprotsessi nähtavaks tegemisele;
refleksioonile ja järgmiste sammude kavandamisele.

7. Individuaalsus, diferentseerimine ja lapse toetamine

Ühes rühmas võivad laste oskused, kogemused, arengutempo, tugevused ja vajadused olla väga erinevad.

Mentorluses saab keskenduda:

lapse tugevuste, huvide ja arenguvajaduste märkamisele;
lapse käitumise ja toimetuleku mõtestamisele;
erineva arengutempoga arvestamisele;
tegevuste diferentseerimisele;
õppematerjalide kohandamisele;
õpi- ja kasvukeskkonna kohandamisele;
lapse osalemist toetavate esmaste võtete leidmisele;
tuge vajava lapse toetamisele rühmas;
tugeva võimekusega lapsele sobivate väljakutsete pakkumisele;
koostööle lapsevanema, meeskonna ja tugispetsialistidega;
järgmiste arengusammude kavandamisele.

Fookuses ei ole diagnoosi määramine, vaid õpetaja professionaalne küsimus:

„Mida saan mina muuta või kohandada, et laps saaks paremini osaleda, õppida ja areneda?“

8. Vaatlus, dokumenteerimine ja professionaalne analüüs

Õpetaja professionaalsuse oluline osa on oskus märgata, koguda asjakohast infot, seda mõtestada ning kasutada järgmiste pedagoogiliste sammude kavandamisel.

Vastavalt mentee vajadusele saab mentorluses tegeleda näiteks:

lapse vaatluse kavandamisega;
tähelepanekute objektiivse kirjapanekuga;
vaatluse ja tõlgenduse eristamisega;
juhtumi kirjeldamise ja analüüsimisega;
refleksiooni ja eneseanalüüsiga;
lapse arengu kohta kogutud info mõtestamisega;
IAK-i ja IAJK koostamise põhimõtete ja näidete käsitlemisega;
eesmärkide ja järgmiste sammude sõnastamisega;
lapse toetamiseks tehtud kohanduste dokumenteerimisega;
dokumentatsiooni kasutamisega koostöös pere, meeskonna ja tugispetsialistidega.

Mentorluse eesmärk ei ole anda õpetajale valmis dokumente, vaid aidata mõista, miks, mida ja kuidas dokumenteerida ning kuidas kogutud infot lapse arengu toetamiseks kasutada.

Vastavalt arengufookusele võib mentorluses kasutada ka praktilisi töövahendeid, näiteks vaatlus- ja refleksiooniküsimusi, juhtumianalüüsi struktuuri või dokumentide näiteid.

Kuidas mentorlus toimub?

Mentorlus lähtub õpetaja päris tööst.

Kohtumise pikkus: 60 minutit
Soovituslik sagedus: üks kohtumine iga 2–3 nädala järel
Soovituslik esimene arenguteekond: 5–6 kohtumist

Kohtumiste vahel on õpetajal aega:

uusi lähenemisi oma rühmas katsetada;
laste tegevust ja õppimist jälgida;
koguda tähelepanekuid;
analüüsida oma tööviise;
tulla järgmisele kohtumisele uute küsimuste ja kogemustega.

Igal kohtumisel valime tavaliselt ühe või kaks arengufookust.

Me ei püüa korraga muuta kõike. Valime ühe jõukohase järgmise sammu, katsetame seda praktikas ja vaatame järgmisel kohtumisel, mis toimis, mida märkasime ja kuidas edasi liikuda.

Pärast 5–6 kohtumist teeme arenguteekonnast vahekokkuvõtte. Õpetaja saab seejärel jätkata iseseisvalt või valida uue arengufookuse ja jätkata mentorlusega.

Mentorluse võimalused

Tasuta tutvumisvestlus

20–30 minutit – tasuta

BRONEERI KONSULTATSIOON

Tutvumisvestlus aitab mõtestada õpetaja soovi ja arenguvajadust ning vaadata, kas mentorlus võiks olla talle sobiv arenguvorm.

Individuaalne mentorkohtumine

45 € / 60 min

Sobib õpetajale, kes soovib analüüsida ühte konkreetset küsimust, õppetegevust, projekti, õppematerjali või metoodilist väljakutset.

Personaalne arenguteekond

5 kohtumist – 200 €

Sobib ühe või paari suurema arengufookusega järjepidevamaks töötamiseks.

Süvendatud arenguteekond

6 kohtumist – 240 €

Võimaldab katsetada uusi lähenemisi, jälgida muutusi, analüüsida kogemust ning kujundada oma õpetajapraktikas teadlikumaid ja püsivamaid muutusi.

Mentorlus päris töökeskkonnas

Soovi korral saab mentorlusse lisada kohtumise õpetaja lasteaias.

Võimalik on keskenduda näiteks:

rühmaruumi ja õpi- ning kasvukeskkonna vaatlusele

või

õppetegevuse vaatlusele ja sellele järgnevale refleksioonile.

Vaatluse fookus lepitakse alati eelnevalt kokku.

Fookuseks võib olla näiteks:

laste kaasamine;
õpetaja suhtlemine;
lapse omaalgatus;
õppemeetodite kasutamine;
mängulisus;
diferentseerimine;
õpikeskkond;
projektõpe;
laste osalemine ja valikuvõimalused.

Vaatlusele järgneb individuaalne arengut toetav vestlus.

Töökohakülastus alates 90 €

Hind sõltub külastuse sisust ja kestusest. Vajadusel lisandub sõidukulu.

Mis on mentorluse väärtus?

Mentorluse eesmärk ei ole anda järjest uusi tegevusideid.

Eesmärk on toetada õpetajat, et ta oskaks oma professionaalseid valikuid järjest teadlikumalt mõtestada:

Miks ma seda teen?
Mida laps selle kaudu õpib?
Kuidas ma seda märkan?
Mida võiksin muuta või kohandada?
Milline võiks olla järgmine samm?

Mentorlus loob võimaluse peatuda, vaadata oma praktikat kõrvalt, katsetada, analüüsida ja kujundada välja järjest teadlikum oma metoodiline käekiri.

Mentor – Jelena Sepp

Jelena Sepp on haridusteaduste magistrikraadiga alushariduse pedagoog-nõustaja ja täiskasvanute koolitaja, tase 7.

Tal on ligi 20 aastat kogemust alushariduse valdkonnas ning töökogemus lasteaiaõpetaja, õppejuhi, koolitaja ja mentorina.

Õppejuhi kogemus on andnud võimaluse vaadata õpetajapraktikat laiemalt – märgata seoseid lapse arengu, õpetaja tegevuse, õpikeskkonna, meeskonnatöö ning õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi vahel.

Koolitajana keskendub Jelena praktilistele alushariduse teemadele ning sellele, kuidas muuta teadmised õpetaja igapäevatöös kasutatavaks.

Mentorina peab ta oluliseks, et õpetaja ei saaks lihtsalt valmis vastuseid, vaid õpiks oma praktikat analüüsima, küsima, katsetama, märkama ja tegema järjest teadlikumaid pedagoogilisi valikuid.

Huvi korral kirjuta: koolitushuvi@gmail.com

BRONEERI KONSULTATSIOON